Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul toimib ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime kasvatamine vaid läbi avaliku ja erasektori koostöö. „Regulaarne dialoog iduvaldkonna ekspertidega aitab tõsta esile sektori vajadusi ja väljakutseid, mille lahendamine vajab riigi tuge. Meie roll on tagada, et tehnoloogiasektori areng ja kasv jätkuks. Selleks on oluline targa tööjõu olemasolu ja peale kasv, parem kapitali kättesaadavus, toimiv iduettevõtete ökosüsteem ja ka julgus uut ettevõtet luua,“ selgitas Keldo.
Peamiste väljakutsetena toodi arutelus välja, et Eesti tehnoloogiatööstus on saavutanud teatud küpsuse, kuid selle taga on peamiselt väljakujunenud ettevõtted ja uute iduettevõtete peale kasv on vähenenud. Asutajate Seltsi presidendi Allan Martinsoni sõnul on meie tehnoloogiaettevõtted kasvanud suurteks ning käivete ja kasumi kasv näitab, et ettevõtjad liiguvad efektiivistamise suunas, kuna uute töötajate arv samal ajal oluliselt ei suurene, aga lisandväärtus ühe töötaja kohta on enam kui kahekordistunud kolme aastaga.
„Väljakutseks on kindlasti uute asutajate tagasihoidlik peale kasv. Sellel võib olla mitu põhjust: nii demograafiline kui majanduslik. Samas avab AI kiire peale tulek Eesti iduettevõtlusele senikuulmatud võimalused – luua uusi ettevõtteid väga väheste investeeringutega ja kasvatada neid, töötajate arvu oluliselt suurendamata. AI-põhine kasv võib olla meie iduettevõtluse järgmine suur asi,“ kommenteeris Martinson.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi iduettevõtlusvaldkonna juhi Liisi Kirchi sõnul vajab riik ettevõtjate sisendit, et teha otsuseid, mis iduettevõtlussektori ettevõtteid toetaksid. „Loodame ettevõtjatelt saada tagasisidet ja ettepanekuid, et keskenduda Eesti iduettevõtete arenguks ja kasvuks vajalike tingimuste loomisele ja tugevdamisele, et jõuda strateegilise eesmärgini aastaks 2033, kus Eesti idusektor moodustaks 20 protsenti SKT-st.“
Veel kõneldi kohtumisel Eesti iduettevõtluse turundamisest sise- ja välisturul, et oleksime nähtavad ning meelitaksime siia nii tööjõudu kui välisinvesteeringuid. Räägiti ka tööjõuküsimustest, asutamise julgusest, fondidest ja finantseerimisest ning AI kasutamisest. Samuti arutati Euroopa Komisjoni ettepanekut 28. režiimi kohta, millega Euroopa Liit soovib vastata innovaatiliste ettevõtete ootusele kehtestada ühtsed reeglid, et oleks veel lihtsam ühisturule investeerida. See tähendab uut ühinguõiguse alast reeglistikku, mis hõlmab muuhulgas ka juba olemasolevaid digitaalseid lahendusi EL ühinguõiguses.
Iduettevõtlusvaldkonna nõuandva kogu eesmärgiks on MKM-i nõustamine iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise küsimustes. Edaspidi kord kvartalis kogunevat nõuandvat kogu juhib majandus- ja tööstusminister ning nõukogu asejuht oli majanduse ja innovatsiooni asekantsler, kelle ülesannetes on täna ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna juhataja Marie Allikmaa.
Nõukoja liikmed on iduettevõtete asutajaid ja investorid, kes omavad turuvajaduste osas ekspertteadmisi ja on nendel teemadel head kaasamõtlejad: Allan Martinson (Asutajate Selts), Sten Tamkivi (Plural), Madis Lehtmets (EstVCA), Meelis Kadaja (Nanordica Medical), ning Vaido Mikheim ja Liina Vahtras (EIS).