Eesti linnad kui piirkondlikud keskused
Eesti linnad ei erine üksnes suuruse poolest, vaid ka rolli järgi, mida nad piirkondlikus arengus täidavad. Suuremad keskused koondavad haridust, teenuseid ja töökohti ning kujundavad ümbritsevate alade igapäevaelu. Seetõttu kasutatakse ka väljendit Eesti suuremad linnad, mis viitab nende mõjule ja tähtsusele.
Linnade paiknemine on seotud riigi haldusjaotusega ning igal linnal on oma koht maakondlikus struktuuris. Maakondade keskused täidavad sageli haldus- ja teenindusfunktsiooni ning nende roll haakub teemaga Eesti suurimad maakonnad. Piirkondlikus vaates eristuvad ka Lõuna Eesti linnad, mille arengusuunad võivad olla teistsugused kui mujal Eestis.
Ajalooline taust ja linnade kujunemine
Lisaks tänapäevasele rollile mõjutab Eesti linnade tähendust nende ajalugu. Keskaegsed linnad on jätnud jälje tänapäevasesse linnavõrgustikku ning Eesti linnade vanad nimed annavad aimu varasemast kultuurilisest ja poliitilisest arengust.
Linnade kujunemine ei ole toimunud ühtlaselt, vaid sõltub asukohast, majandusest ja ühendustest teiste keskustega.
Eesti linnad suuruse järgi ja erinevad võrdlused
Kui käsitleda teemat Eesti linnad suuruse järgi, saab linnu järjestada erinevate näitajate alusel. Eesti linnad rahvaarvu järgi ja Eesti linnad elanike arvu järgi toovad esile suurema asustustihedusega keskused. Samal ajal võib Eesti linnad pindala järgi anda teistsuguse järjestuse.
Visuaalse ülevaate saamiseks kasutatakse sageli Eesti linnad kaart ning maakondade kaart lahendusi, mis aitavad näha linnade paiknemist riigi kaardil. Allpool olev Eesti linnad loend koondab linnad ühtsesse võrdlusse ning võimaldab hinnata nende suurust ja rolli tervikuna.
Linnad elanike arvu järgi:
Tallinn
Tartu
Narva
Pärnu
Kohtla-Järve
Viljandi
Maardu
Rakvere
Kuressaare
Sillamäe
Võru
Valga
Keila
Jõhvi
Haapsalu
Paide
Saue
Elva
Tapa
Põlva
Rapla
Türi
Jõgeva
Kiviõli
Põltsamaa
Paldiski
Sindi
Kunda
Kärdla
Kehra
Tõrva
Narva-Jõesuu
Loksa
Tamsalu
Otepää
Räpina
Kilingi-Nõmme
Karksi-Nuia
Võhma
Lihula
Antsla
Mustvee
Suure-Jaani
Abja-Paluoja
Püssi
Mõisaküla
Kallaste
Kaart, haldusjaotus ja linnade tundmine
Eesti suurimad linnad on sageli esimesed, mida inimesed seostavad riigi arenguga, kuid kogu linnavõrgustiku mõistmiseks tuleb arvestada ka väiksemate keskustega. Oluline on riigi haldusjaotus, mis määrab linnade ja maakondade vahelised seosed ning mõjutab nende rolli piirkondlikus süsteemis.
Kaart aitab näha linnade paiknemist tervikuna ning loob visuaalse pildi nende omavahelistest suhetest. Lisaks kasutatakse hariduslikke lahendusi, näiteks Eesti linnad mäng, mis aitab teadmisi kinnistada ja linnade asukohti paremini meelde jätta.
Selline tervikvaade võimaldab mõista, kuidas Eesti linnad kujunevad ja arenevad nii suuruse kui ka funktsiooni järgi.
Vaata veel infot:
Aafrika riigid ja pealinnad
Aasia riigid ja pealinnad
Itaalia linnad
Läti linnad
Prantsusmaa linnad
Rootsi linnad
Saksamaa linnad
Soome linnad